Uudised

Kiitus ei tule restoranitöös lihtsalt!

 

Sageli olen kuulnud, et noored algajad kelnerid kurdavad töö raskuse pärast. Kõlab loogiliselt, sest see amet on väljakutsuvam kui paljud arvavad. Samas olen kuulnud ka nurinat, et neid ei kiideta piisavalt. Ka see on loogiline, sest kiitus tuleb välja teenida.

Võib ikka vihale ajada küll, kui lähed proovipäevale ja kiitmise ning patsutuse asemel saad juhendamist, õpetamist või näpunäiteid. Selle üle virisemine, et miks mind ei kiideta, on mõttetu, sest kiitus tuleb välja teenida. Kui kelneri ametiga alles alustad või pole selles veel eriti pädev, siis on tahes-tahtmata õpetussõnu, kriitikat, karmi juhendamist ja reeglite paikapanemist. Kui oled algaja, siis polegi tõenäoliselt eriti millegi eest kiita, sest restoranivaldkonnas kiidetakse iseseisvuse, initsiatiivikuse ja asjalikkuse pärast, mitte lihtsalt tööülesannete täitmise eest. Ehk kui algajal kelneril palutakse tuua puhtaid klaase, siis selle tegemise eest eraldi kiitust saada on totter. Paljud seda aga ootavad.

Ühelt poolt on kelneri ametil ja restoranide toimimisel ühtsed reeglid, mis kehtivad igal pool. Teisalt on jälle igal toitlustuskohal omad sisekorra eeskirjad, kirjutamata ja kirjutatud reeglistik ning normid ja tavad, mille tundma õppimine võtab aega. Noored “jõhvikad”, nagu restoranimaailmas algajaid kelnereid heatahtliku tögamisega kutsutakse, saabuvad sageli liiga enesekindlalt, ülbelt ja isegi ülesõitvalt. Kui oskused jäävad vajaka ning põhjust enesekindluseks pole, siis ei tasu jalaga ust lahti lööma tulla ning oma reegleid kehtestama hakata. Meeskonda on võimalik kiiremini sisse sulanduda ikka siis, kui oled alandlik, õppimishimuline ja edasipüüdlik. Reegleid ja väljatöötatud süsteemi tuleb järgida, mitte hakata oma jonni ajama.

Sageli mõtlevad uued noored kelnerid, et see amet on lihtne, kerge ja selge ilma õppimatagi. See on aga vale. Kelneri amet vajab palju spetsiifilisi erialaseid teadmisi, mis tulevad kogemuse, koolituste kui ka raamatutarkusega. Võrdsust mõne vanema kelneriga nõuda pole mõtet, sest 3-kuulist kogemust 5-aastasega võrrelda ei saa. Edukaks saavad need, kes tahavad seda tööd teha päriselt, mitte ainult raha pärast ajutiselt. Kui kellelgi on eesmärk teenida kiiresti suur hunnik pappi, siis võiks ta parem mujal kätt proovida. Kelneriamet vajab iseseisvat harjutamist, kodus asjade uurimist, enda pidevat arendamist ja säravaid silmi ning entusiastlikku meelt. Seda on suhtumisest ja olekust kohe aru saada, kas inimene teeb tööd ainult raha pärast või on seal taga ka tõeline soov ja kirg.

See nõudmine ja tahtmine on midagi, mis on tänapäeva noorte tulijate seas vägagi levinud. Nõutakse kiitust, nõutakse võrdsust, nõutakse kõrget palka ja vabu päevi, tahetakse tööl viilida ja kõike liiga lõdvalt teha, vältides tõsist pingutamist, iseseisvat õppimist ning koolitustel enese arendamist. Noored tahavad kohe kõrgelt lennata, kuid endal pole kogemusi ega oskusi. Kiituse nõudmise asemel võiks noor uustulnuk väärtustada seda, et saab töötada koos vanade olijatega, neid jälgida ja järgida, uurida ja küsida ning õppida proffidelt, saades väärtuslikku kogemusi. See ongi nende kiitus ja motivatsioonipakett esimestel kuudel, mil nad alles väga toored ja rohelised on.

Õige ettevalmistus on pool võitu

Näen sageli ka seda, et noored tulevad kelneriks tööle täiesti ette valmistamata. Jah, kohapeal saavad nad ka koolitust, kuid kes ikka tõepoolest kelnerina tahab töötada, see peaks end enne esimest tööpäeva natukenegi ette valmistama. Ma ei saa minna kokteilibaari tööle, kui ma ei tea klassikaliste kokteilide nimesid ja komponente. Nii peab ka iga kelner end kurssi viima sellega, mis restoraniga on tegu, vaatama nende menüüd, lugema kodulehte, tegema selgeks ettevõtte ajalugu, uurima arvustusi ja käima seal enne tööle asumist ka söömas.

Lisaks on kolm põhiasja, mida iga algaja kelner peab enne esimest tööpäeva oskama:

  1. Tehnilised oskused – siia alla kuuluvad taldrikute kandmine ja koristusvõte, kandiku kandmine ja klaaside kandmine käes.
  2. Vahendite tundmine – klaasid ja söögiriistad, nõud ja salvrätikud.
  3. Elementaarne kauba tundmine – mis on aperatiiv, vermut, digestiiv jne.

Kui need kolm elementaarset valdkonda on omandamata, siis pole mõtet rääkida palgalisast, preemiatest, motivatsioonipaketist või kiitusest. Mida kiita, kui oskusi pole? Kes tahab seda tööd teha, see õpib kiiresti ja suure motivatsiooniga ning siis tulevad ka kõik eelpool nimetatud asjad. Mida rohkem teed, seda rohkem õpid ja seda rohkem ka saad. Ennast tuleb kõigepealt tõestada.

Kelneriamet on kahtlemata selline, mis vajab ka sisemist kirge ning tõelist soovi seda teha. Palga pärast ei ole mõtet kelner olla, sest kui palka ei tõsteta, siis kaob motivatsioon ära. Samas, kui ise olla särav ja pidevalt areneda, siis tõuseb ka palk. Nii et enne väljastpoolt kiituse nõudmist peaks kõigepealt peeglisse vaatama ja kriitiliselt mõtlema, kas ma olen kiitust väärt või peaksin selle ikkagi ennekõike välja teenima.

Timo Kübar
Teeninduskvaliteet OÜ

Log In

Create an account